Tuesday, October 20, 2009

Uusi pilte vastu sügist ja enne talve

Nonii, jälle on aeg natuke uuendada infot ka siin blogis. Asjad on kulgenud üsna plaanipäraselt, vaatamata sellele või õigemini vaadates sellele, et kokkulepped ja seoses sellega ka plaanid, on esialgsetega võrreldes mitu korda muutunud vahepeal. Samas käib see kõik klassikalise projektijuhitmise all muudatuste juhtimise valdkonda ja on iga suurematsorti ettevõtmise või projekti lahutamatu osa. Maailm muutub, olukorrad, ootused ja vajadused muutuvad, samuti siis ka kokkulepped ja kogu projekt ise. Kõik elu on ümberringi ju dünaamiline ja pidevas muutumises ;-)
Vaatamata kõigele käib laevaehitus kindlalt edasi ja laev saab lõpuni valmis tehtud ja vette lastud järgmisel kevadel.
Pole siin ka midagi imestada sest laevaehitus pole saiategu :))

Talveks tuleb ehitamine seisma panna sest välitingimustes ei ole võimalik enamust laevaehituse materjale asjakohaselt kasutada. Pealegi, mis laevaehitusest siin saab juttu olla kui külmunud sõrmedega naela hoitud ei saa, külmunud lauad murduvad paindumise asemel, tõrv on paks ja habe on ka härmas... Kevad soojendab jälle kõik üles ja linnulauluga koos valmib ka laev kiiremini. Eks talvel tuleb siis suveks vankrit seada niikaua...


Panen siia nüüd veel üles pilte, mis vahepeal tehtud. Siin on pilte nii laeva ehitamise kui sellega kaasnevate muude aktiviteetide kohta, näiteks nagu Pasu Peki küpsetamine (pasu on siis laevalaudade aurutuskast ja selle juurde käiv kolle) või siis linnatütrikute visiit Käsmu laevaehitajate juurde...



Siin on siis mõned pildid laeva edasiminekust. Viis planguringi on siin juba laeval küljes, kaks veel panna, siis pardad, põrand sisse, kaared, sisekiil, mastikand ja mast ja tõrvaõli selga ... no nii enam vähem siis valmis saabki :)






Ja siis tulid linnast tütrikud Evely ja Kersti. Mul oli just sellel ajal ka sünnipäev, niiet asjapärast tulid. Ja siis leidis Aarne neile laevahaamri. Igatahes oli neil sellega hea poseerida.



Aga enne seda veel tegelikult tegime me Pasu Pekki.
Kõik algas tegelikult sellest, et üks kuulus telekokk oli just siitilmast lahkunud ja tema mälestuseks tegime Pasu Pekki, inspireerituna tema aafrikareisist, kus ta valmistas auruveduris labida peal muna peekoniga aurukatla all koldes. Kuna olime just aurutanud pasus laudu laeva peale järgmiseks plangukorraks, siis oli meil kenasti hõõguvaid süsi täis kolle omast käest võtta. Mõeldud tehtud...

Selleks, et neid Pasu Peki pilte nüüd õiges sündmuste toimumise järjekorras näha ja ühtlasi, et teil igav ei hakkaks, siis kerige ennast selle loo kõige alla äärde ja hakake alt ülespoole tulema. Nii on pealegi palju põnevam sest miks asju lihtsalt teha kui keeruliselt ka saab :-))
Jagus koeralegi labidat lakkuda. panni ju põlnd, muidu oleks saanud panni lakkuda :))
Näeb hea välja ja maitseb ka hea!
restoranis - laud on kaetud
Ja külalisi tuli nagu lõhna peale...

ootusärevus - saaks jubaaaa :)

ja siis munad peale.... ja ahju jälle
... ja sibulad peale...


labidas ja peekon. Soolapeekon, paras tükk...













Labidas sai relakaga liivapaberiga puhtaks lastud
ja ahjus siniseks aetud - ilus, onju, nagu uus...
Hea mõtte koht. Heast mõttest algab ju kõik. Nii algas siit ka pekitegu...
Siin on kaks Aarnet korraga pildil, see punase mütsiga Aarne tuligi selle suurepärase eksperimentaalse idee peale. Tal on üldse palju häid mõtteid igas vallas...
Ja et sinine Aarne ja triibuline Aare ei solvuks, siis neil kindlasti ka... :))

No comments:

Post a Comment